Kui te olete ettevalmistunud, siis te ei karda!

Lugesin eile läbi ühe huvitava raamatu Robert K. Youg "Tent Cities in the Last Days?"  https://www.ldsavow.com/preparedness/whytentcities.pdf   Minu meelest hästi huvitav. 

"To be a righteous woman during the winding-up scenes on this earth, before the Second Coming of our Savior, is and especially noble calling.  The righteous woman's strength and influence today can be tenfold what it might be in more tranquil times.  She has been placed here to help to enrich, to protect, and to guard the home - which is society's basic and most noble institution.  Other institutions in society may falter and even fail, but the righteous woman can help to save the home, which may be the last and only sanctuary some mortals know in the midst of storm and strife." (The Teachings of Spencer W. Kimball, ed. Edward L. Kimball [1982], 326-27)

Koidu sünd

Koit saab varsti kolme aastaseks ja kuna mul on hetkel see võimalus, siis mõtlesin, et panen mõned mälestused kirja.

Koidu sünniga oli nii, et ämmaemand oli pakkunud välja  mõtte, et pole vaja tingimata haiglasse tulla.  Nii et päris viimase hetkeni ei olnud me täiesti kindlad, kus see tähtis sündmus aset leiab - kas kodus või haiglas (kuigi Fertilitas on minus alati pigem hotelli tunnet tekitanud). 

Ühel hilisel juulikuu õhtutunnil lugesime Chrisiga järgnevat (äärmiselt teemakohast) blogipostitust http://heathon.blogspot.com/2010/07/this-is-where-my-passion-comes-from.html kui järku käis plõks ja veekott plahvatas.  Chris helistas ämmaemandale ja seadsime sammud/auto haigla poole.  Haiglasse jõudes olid tuhud 5-8 minutiliste vahedega.   Läbivaatusel arvas Ira, et aega on küll ja küll, minul oli siiski teine tunne:)  Siis sain vette ja nagu Ira veidi aja pärast ütles "pedaal läks põhja", tuhud läksid peaaegu kohe tugevateks ja olid vaid vaevu kahe minutiliste vahedega, siis ühe minutiliste vahedega ja juba tulidki pressid.  Esimese päiksekiirega sündiski Koit.  Kõik kokku kestis vaid mõned tunnid.  Viimane tund oli aga pöörane!  Koit sündis nagu torpeedo ja esimesest hingetõmbest oli selge, et sündinud on "häälega" tegelane.  Ma olen ääretult tänulik ämmaemand Irale ja oma kallile abikaasale, kes mõlemad mind toetasid ja nii palju kui võimalik aitasid.  Nendel kõige valusamatel hetkedel tundsin kuidas mu ümber olid veel mitmed teised ja ma tean, et ma ei kujutanud seda lihtsalt ette. 

Iga lapse sünd on olnud eriline, just nagu igaüks neist on eriline.  Olen nii tänulik, et mul on võimalus olnud anda elu. 

Tõeline printsess hoidub pornograafiast

Me elame ajajärgul mil on äärmiselt raske jääda puhtaks ja puutumatuks.  Tänaval, poes - peaaegu kõikjal kuhu pilgu pöörad on midagi ebasündsat, ebamoraalset või lihtsalt labast.  Kui me pole ettevaatlikud ja tähelepanelikud imbub see kahjuks ka meie kodudesse - televisiooni, interneti, raadio ja ajakirjanduse teel.  Isegi kui valime hoolikalt oma suhtlusringkonda, ei pööra me tihtipeale piisavalt tähelepanu sellele, mida me oma koju lubame. 
Lugesin hiljuti president Monsoni artiklit "Pornography, the Deadly Carrier"  http://www.lds.org/ensign/2001/07/pornography-the-deadly-carrier?lang=eng
Sarnaselt tema artiklis olevale loole, märkasin ka mina mõni nädal tagasi, et ühe meie aias oleva vana õunapuu oks hakkas ära kuivama.  Kõigepealt kolletusid lehed, siis kuivas juba terve oks.  Olukord on hetkel nii trööstitu, et puu heaks tuleb terve suur oks ära lõigata ja siis loota, et ehk ta veel paraneb.  Miks see juhtus, ei tea.  Pole selge, kas tegemist on mingit sorti kahjuriga või haigusega.  Selles kontekstis polegi see oluline.  Tasahilju kahjustas "see" puuoksa seespoolt ( meile nähtamatult), kuni oli juba liiga hilja, et midagi ette võtta. 
Kokkuvõtvalt:
"Mispärast, kõik, mis on hea, tuleb Jumalalt; ja see, mis on halb, tuleb kuradilt; sest kurat on Jumala vaenlane ja võitleb pidevalt tema vastu ning kutsub ja meelitab patustama ja tegema pidevalt seda, mis on halb. 
Aga vaata, see, mis on Jumalast, kutsub ja meelitab tegema pidevalt head; mispärast, kõik, mis kutsub ja meelitab tegema head  ja armastama Jumalat ja teenima teda, on innustatud Jumalast." (Moroni 7:12-13)

Tõeline printsess usub imedesse

Iga kord kui ma mõtlen imedele, tuleb mulle kõigepealt meelde üks ilus laul, mida me ikka aegajalt kiriku kooriga (või ansamblis) laulame, Sally DeFordi "Imed". Eriti üks lõik - "Kannan naabri koormaid, aitan teda meeleldi, Päästja armastust ma jagan, alati kui saan.  Tema suurendab mu püüdlust, lõpuks mõistma hakkan ma, et mõnest väiksest lihtsast teost saab alguse kord suur."  Tihti olemegi meie need imetegijad, läbi kelle saadab Isa korda suuri asju oma laste heaks.

Ime on miski mida ei saa seletada.  Kuigi minu jaoks on ime ka internet ja palju muud seesugust, ei ole see ometi tõeline ime, sest on neid kes suudaksid seda teaduslikult seletada.

Minu elus on olnud palju imesid.  Ometi ei räägi ma nendest tavaliselt avalikult, sest meile on kirikus õpetatud, et usule järgnevad imeteod mitte vastupidi.  Seega ei oleks hea kui keegi tuleks kirikusse seetõttu, et ta on kuulnud liikmetega toimunud imedest või olnud nende tunnistajaks.  Selline liige ootaks pidevalt imesid ja oleks pettunud kui need viibivad. 
Vahel aga õhutab Püha Vaim meid oma kogemusi jagama, sel juhul peaksime loomulikut seda tegema. 
Mina usun imedesse!  Neid juhtub iga päev:) 

Soovitan samal teemal lugemiseks http://www.lds.org/ensign/2001/06/miracles?lang=eng

Maikuu mõtted kokkuvõtvalt III osa

President Monsoni kõne pani mõtlema sellest, et kunagi ei tohi anda alla ja peame juhtima edasi ka neid, kes on kirikust eemaldunud.  Taaskord, minu jaoks oli tema kõne perekonnast ja sellest kuidas pettumuste kiuste armastada oma lapsi veegi suurema hoolega. 

Vanem Richard G. Scott ütles inspireerivad sõnad: "Be wise and don’t let good things crowd out those that are essential."  Kõik mida me teeme, omab igavikulist tähendust.  Kui me raiskame oma maise elu tühiste tegemiste ja asjade peale, avastame üllatusega ühel päeval, et me polegi saanud selleks kelleks oleksime võinud saada, ega saa olla nendega, keda kõige rohkem armastame. 

Me kutsume endid viimse aja pühadeks.  Vanem Ballard õpetas: "Those 19th-century pioneers to whom we pay special tribute during this sesquicentennial year never set out to be heroes, and yet they accomplished heroic things. That is what makes them Saints. They were a band of believers who tried to do the right thing for the right reasons, ordinary men and women who were called on to perform an extraordinary work."
"If you will be faithful, you have nothing to fear from the journey."  "Our faith can help us be equally bold and fearless during the course of our respective journeys, whether we are parents working with a troubled child, a single parent trying to raise a worthy family, young people struggling to find a place in a wicked and confusing world, or a single person trying to make the journey through life alone. No matter how difficult the trail, and regardless of how heavy our load, we can take comfort in knowing that others before us have borne life’s most grievous trials and tragedies by looking to heaven for peace, comfort, and hopeful assurance. We can know as they knew that God is our Father, that He cares about us individually and collectively, and that as long as we continue to exercise our faith and trust in Him there is nothing to fear in the journey."

Maikuu mõtted kokkuvõtvalt II osa

Vanem Henry B. Eyeringi kõne oli lihtsalt suurepärane.  "Each of us who has listened has heard ...counsel on the importance of a mother in the home." Mulle meeldis tohutult järgnev mõte - "Those with keys are responsible to warn even when their counsel might not be followed."

Vanem Monte J. Brought jätkas kutses teenimise teemadel.  Meid on kutsutud teenime nendes kutsetes, mitte meie endi soovi ja tahte pärast, ega ka mitte seepärast, et oleme teistest paremad või ära teeninud mingi "parema" ameti, vaid Issandale teada oleval eesmärgil ja põhjusel. (Vt 2. Timoteosele 1:8-9)  "It is very dangerous for any of us to think we have earned the right to a Church calling."

Vanem Sheldon F. Childi kõnest sain veidi nõu, kuidas paremaks lapsevanemaks saada.  Ometi meie peres kahjuks see kuidas tema isa teda kasvatas eriti ei toimi.  Järelikult see ikka oleneb lapsest ka.  Carliga ei ole mingit probleemi, ma teen nimekirja  või plaani sellest mis tuleb ära teha ja ta teeb.  Teiste lastega kahjuks nii lihtne ei ole.  Sain kinnitust, et väärtuskasvatus on endiselt vajalik - ausus, vooruslikkus. 

"When we say we will do something, we do it.

When we make a commitment, we honor it.

When we are given a calling, we fulfill it.

When we borrow something, we return it.

When we have a financial obligation, we pay it.

When we enter into an agreement, we keep it."

 

Mulle meeldis tohutult ka vanem Dennis E. Simmonsi kõne Pühast Vaimust.  "The Holy Ghost is a personage of spirit who generally communicates not through physical senses but by touching the heart and mind—in other words, He speaks through thoughts, impressions, and feelings and does so softly."

 

Ja muidugi vanem Hollandi kõne, mis ei saa lihtsat kedagi külmaks jätta.:)  "Yours is the work of salvation, and therefore you will be magnified, compensated, made more than you are and better than you have ever been as you try to make honest effort, however feeble you may sometimes feel that to be."  Mul oli just eile selline päev, kui ma tundsin, et enam ei jaksa.  Aga õnneks on mul imeline abikaasa, kes teadis täpselt kuidas mind aidata.  Tegelikult olen ma nii õnnelik, jah on raske, ma ei eita seda, aga on ka palju ilusat ja toredat ja imelist:)