Ezra Taft Benson
1964. a oktoober
Mõned aastad tagasi hoiatas Issanda prohvet Joseph F. Smith:
„On vähemalt kolm ohtu, mis ähvardavad Kirikut seestpoolt. ..” (Gospel Doctrine, lk
312) Ta soovitas samuti Kiriku üldjuhtidel lakkamatult inimesi nende eest
hoiatada. Need ohud on järgmised: maailma prominentsete isikute meelitused,
valed hariduslikud ideed, seksuaalne ebapuhtus.
Ma tahaksin pisut neid kolme ohtu kommenteerida.
Meelitused
Esiteks, maailma prominentsete isikute meelitused. Õpetaja
hoiatas: „Häda teile, kui kõik inimesed teist räägivad head” (Luuka 6:26)
Viimse aja pühadena on meid ära aetud, rünnatud, vääriti
mõistetud ja laimatud. Oleme olnud omamoodi rahvas. Nüüd oleme vastamisi
maailma tunnustusega. See on olnud tervitatav muutus, kuid kas me talume
omaksvõtmist? Kas me suudame seista vastakuti tunnustuse ohtudega? Inimese edu
tunnil võib tunnustus ole tema suurim oht.
Pole midagi halba inimeste austuses, kui see on hea asja
eest, kui isik pälvib au tänu õigemeelsele elule ja kui ta auavalduste saatel
elab auväärselt. Inimene peaks püüdlema selle poole, et tal oleks ohtralt head
mõju.
Siiski, vooruslikkus pole ainus põhjus, miks kedagi
valitakse välja ja tõstetakse esile. Maailm muutub üha pahelisemaks ning üks
võimalik viis olla maiselt edukas võib olla pahelistega ühinemine. Aeg on
lähedal, kui viimse aja pühadel on vaja suurt julgust, et seista enda omamoodi
standardite ja õpetuse eest – kogu oma õpetuse eest, sealhulgas mõned tõsisemad
põhimõtted nagu vabaduse põhimõte. Vastuseis sellele tähtsale vabaduse
põhimõttele põhjustas surelikkusele eelnenud elus selle, et paljud meie vennad
ja õed kaotasid taevases sõjas oma pärandi.
Me oleme kaugel ajast, kui meie esiisasid kiusati taga nende
omamoodi uskumuste pärast. Mõned meist tahaksid justkui jagada nende autasu,
kuid sageli kardavad seista põhimõtete eest, mis on meie generatsiooni jaoks
vastuolulised. Me ei pea reklaamima tagakiusamist, kuid samuti ei peaks me
jääma vait, kui meid ümbritseb jahmatav kurjus, sest see teeb meist inimeste
pelgajad. Me ei peaks lahkuma kohustuste rajalt, et üles võtta risti, mida
polegi vaja kanda, kuid samuti ei peaks me astuma kõrvale ristist, mis lebab
selgelt meie kohustuste rajal.
Me elame maailmas ja ma kardan, et mõned meist muutuvad
liiga palju maailma sarnaseks. Selle asemel et olla jätkuvalt omamoodi rahvas,
tunnevad paljud uhkust sellest, kuivõrd palju nad on nagu kõik ülejäänud, samal
ajal kui maailm muutub üha pahelisemaks. Issand, kui Ta palvetas oma apostlite
eest, üles: „Maailm vihkab neid; sest nad ei ole maailmast, nõnda nagu mina ei
ole maailmast”
(Johannese 17:14). Viimse aja pühadena on ka meid kutsutud olema maailmast
väljaspool.
Mõned asjad on muutumatud – hindamatud. Me peame ankurdama
endid elu igaveste tõdede külge, sest elu on igavene. Inimeste auavaldused on
sageli lühiajalised. Kibeledes poliitiliste ametite au järele või alistudes
avaliku glamuuri ja maise tunnustuse survele, ei ole mõned meist enam valmis
seisma kõigi evangeeliumi põhimõtete eest. Me püüame õigustada oma patusust,
väites, et kui me saame teatud tiitli või positsiooni, siis millist head me
võiksime korda saata. Seega kaotame oma pääste, püüdes jõuda auavaldusteni. Mõnikord
vaatame endi ümber ja leiame vähemalt ühe, kes on meiega nõus, nii et meil on
seltskond, kes võib usust taganemist õigustada. Me ratsionaliseerime, öeldes,
et ühel päeval jõuab ka Kiriku õpetus meie mõtlemisele järele.
Otsides maailma tunnustust, meeldib meile saada auavaldusi
inimestelt, keda maailm austab. Kuid selles on tõeline oht, sest sageli
selleks, et neid austusavaldusi saada, peame omaks pidama ja järgima
saatanlikke mõjutusi ja põhimõtteid, mis tõstsid mõned neist inimestest
prominentsetele positsioonidele.
Pahelised reklaamivad pahelistele üha rohkem selle maailma
au. Võime seda näha tähelepanust ja auhindadest, mida saavad filmid,
kirjandusteosed, kunst, ajakirjandus jne. Näeme oma ajalehtedes, kuidas paljuloetud
kolumnite autorid toetavad sotsialismi, satuvad pidevalt valede kätte ja
kordavad jätkuvalt kommunistlikku loosungit. Üha vähem ja vähem näeme seda,
kuidas maailm autasustab vooruslikke, ja kui seda tehakse, siis toimub see
petlikult, selleks et panna meid alla neelama ohtralt halba, mille eest
pahelisi autasustatakse veelgi külluslikumalt.
Jah, president Joseph F. Smithil oli õigus. Tänapäeval võtab
meis võimust maailma prominentsete isikute meelituste katk.
Valed hariduslikud
ideed
Viimaste aastate jooksul on paljud meie
haridusinstitutsioonid saatnud välja üha
rohkem õpilasi, keda on koolitatud amoraalsuse, relatiivsuse ja ateismi
osas – õpilased, kellelt on võetud usk Jumalasse, kel pole püsivaid moraalseid
põhimõtteid või arusaamist meie konstitutsioonilisest vabariigist ja meie
kapitalistlikust, vabakaubanduslikust majanduslikust süsteemist. See järgib
mustrit, mis loodi aastaid tagasi mõnes meie põhiülikoolis, mis koolitasid
paljusid õpetajaid ja juhte haridusalal üle riigi.
Sellise õpetamisviisi viljad on olnud traagilised, mitte
ainult sellega seotud isikute jaoks, vaid samuti lapsevanematele ja kogu
riigile. Nägime neid traagilisi vilju mõnede meie poiste juures Koreas.
Kui hiljuti viidi õpilaste hulgas läbi küsitlus, kumba nad
eelistaks, kas tuumasõda või kommunistidele alistumist, siis neis
ülikoolilinnakutes, mida olid enim mõjutanud argpükslikud valeõpetused
majanduslike põhimõtete, ateismi ja amoraalsuse kohta, valiti rohkem alistumist.
Ühes väga liberaalses ülikoolis oli üle 90% alistumise poolt. Muud küsitlused
moraalsete standardite kohta on samamoodi hoiatavad. Rohkem häiriv on fakt, et
mida enam loenguid õpilased võtavad, seda halvemaks muutub nende mõtlemisvõime.
Esmakursuslased, kes on alles kodust või töölt lahkunud, ei paista niivõrd
ajupesust mõjutatud olevat kui viimase kursuse õpilased.
Mõningate koolide vilistlased on väljendanud oma muret. Üks
Yale’i vilistlane
kirjutas mõni aasta tagasi raamatu pealkirjaga „Jumal ja inimene Yale’is”
(„God and Man at
Yale”). Teine grupp
(sealhulgas Teddy Roosevelti vapper poeg Archibald) Harvardist rajas Veritas
Foundationi ja kirjutas raamatu „Keynes
Harvardis” („Keynes at Harvard”), näidates, mis määral
on hävituslik Fabiani majanduslik filosoofia tunginud haridus- ja
valitsusasutustessse. Murelikud haridustöötajad on hakanud raamatuid kirjutama.
Professor E. Merill Root kirjutas teosed „Kollektivism ülikoolis” ja „Ajupesu keskkoolides” („Collectivism on the Campus”,
„Brainwashing in the High Schools”). Dr Max Rafferty, osariigi koolide
ülevaataja Californias, kirjutas teosed „Kannatage, väikesed lapsed” („Suffer,
Little Children”) ja „Mida nad teie lastega teevad” (What They Are Doing to
Your Children”).
Kooli ajalooõpikutest on välja võetud mõned olulisemad
fraasid Ameerika ajaloos. This Week Magazine vaatles hiljuti ajalooraamatuid,
mis anti välja enne 1920. aastat ja pärast seda. Patrick Henry kuulsaid sõnu
„Give me liberty or give me death”
(Anna mulle vabadus või anna mulle surm) oli varasematest 14 tekstist kaheteistkümnes
märgitud, kuid hilisemates ainult kahes tekstis 45-st. Ehk võib see selgitada
õpilaste protsenti, kes on nõus kommunismile alistuma.
Kogu protsess võib olla üsna kaval. Noored inimesed teavad,
kes parimad töökohad on ülikoolide lõpetajatele. Nad tahavad koolis edukad
olla. Kui saabub eksamite aeg, peavad nad vastama õpetajale, mida viimane
tahab. Akadeemilise vabaduse maskeeringu all – mille puhul mõned tunnevad, et see
on vabadus hävitada vabadus – jätavad mõned õpetajad endale privileegi õpetada
valet, hävitades usu Jumalasse, naeruvääristades moraalsust ja alavääristades
meie vaba majanduslikku süsteemi. Kui
küsimus, mis peegeldab õpetaja valeõpetusi, ilmuvad eksamis, siis kuidas vastab
õpilane, kes usub Jumalasse ja moraalsusesse ja meie põhiseadusesse? Üks
õpilane kirjutas oma eksamisse seda, mida õpetaja ootas, kuid lisas kirjale:
„Hea professor see ja see. Ma tahtsin lihtsalt, et te teaks, et ma ei usu
ühtegi sõna sellest, mida ma just kirjutasin.”
Selliseid professoreid ei huvita tõde või küsimusele antavad
erinevad vastused. Nad kalduvad vale poolele. Kui nad näevad, et on teine pool,
viidatakse sellele kui vaid mööduvale ja naeruvääristatakse seda. Et jätta mulje,
et nad on objektiivsed, kutsuvad need professorid sageli kedagi loengus ette
kandma erinevat vaatenurka, kuigi õppejõud ise kulutab terve semestri,
rõhutades teist arvamust.
Tõde, kui sellele antakse sama palju aega ja rõhutatakse
sama palju kui valet, tõestab ennast alati. Kui meie noored õpilased kulutaks
tõe õppimisele sama palju aega kui vale õppimisele, siis pole küsimustki, mis
on tulemus. Probleem tuleb esile, kui õpilane on õpingute suure koorma all ja
tal tuleb korrutada tagasi seda, mida professorid on öelnud, nii et tal ei ole
võimalust võtta aega, et tõde õppida. Kui ta ei õpi tõde, siis ühel päeval peab
ta selle tagajärjel kannatama. Paljud ausad õpilased on pidanud pärast
lõpetamist õpitu meelest laskma ja värskendama teadmisi põhimõtete osas, mis ei
muutu kunagi ja mida oleks kohe alguses pidanud õpetama.
Need valed hariduslikud ideed on maailmas esile tunginud ja
ka meie süsteemi õpetajate hulgas pole sellest täielikult pääsetud. Kirikus on
õpetajaid, kes samal ajal, kui nad on usust taganemise teel, püüavad ikka
Kiriku liikmeteks jääda, sest liikmeks olemine aitab neil efektiivsemalt
pühasid valele teele viia. Kuid nende kohtumõistmise päev on saabumas ja kui
see tuleb, siis mõnede jaoks oleks olnud parem, nagu Päästja ütles, kui
veskikivi oleks pandud neile kaela ümber ja nad oleks uppunud mere sügavusse,
et nad poleks saanud juhtida eemale ühtki Kiriku noort.
Issand on öelnud, et Tema Kirikut ei võeta enam kunagi usust
taganemise pärast maa pealt ära. Kuid Ta ütles samuti, et mõned Kiriku liikmed
langevad ära. Individuaalset usust taganemist on minevikus olnud, see toimub
praegu ja tulevikus suureneb nende inimeste arv veelgi. Kuigi me ei saa päästa
kogu karja pettuste eest, siis me peaksime ilma õpetust ohustamata püüdlema
selle poole, et päästa neist nii paljud, kui me suudame. Nagu president Clark
ütles: „Meie ümber on suurim propaganda näitus, mida maailm on kunagi näinud.”
Vanemad, hoidke oma laste ligi; te ei saa delegeerida oma
vastutust haridustöötajatele, ükskõik kui kompetentsed nad võivad olla.
Vanematel on kohustus õpetada oma lapsi, rääkida nendega probleemidest,
arutada, mida nad on koolis õppinud. Pole tark ega turvaline, nagu president
Stephen L. Richards ütles, jätta meie haridussüsteemi määratlemine ja
hariduspoliitika üksnes professionaalsetele haridustöötajatele.
Õpilased, uurige prohvetite kirjutisi. Õnneks on järjepidev
seisukoht, mille Kiriku prohvetid on võtnud seoses eluliselt tähtsate
probleemidega, millega see rahvas on vastakuti, kirja pandud suurepärases
teoses pealkirjaga „Prohvetid, põhimõtted ja rahvuslik püsimajäämine” („Prophets, Principles and
National Survival”),
autoriks Jerreld L. Newquist.
Õpilased, palvetage inspiratsiooni ja teadmiste eest. Pidage
oma vanematega nõu. Olgu pühapäev see päev, mil te täidate oma vaimsed patareid
järgmiseks nädalaks, lugedes häid Kiriku raamatuid, eriti Mormoni Raamatut.
Võtke aega mediteerimiseks. Ärge laske inimeste filosoofiatel ja valedel end
kõigutada. Hoidke raudsest käsipuust kinni. Õppige sõeluma. Õppige Püha Vaimu
õhutuste ja tõe õppimise teel eristama valet. Jah, valed hariduslikud ideed on
tänapäeval suur oht.
Ebamoraalsus
Kolmandaks, seksuaalne ebamoraalsus. Seksuaalne ebamoraalsus
on rästik, mis ründab maailmas, kuid tänapäeval samuti Kirikus. Seda mitte
tunnistada viitab liigsele enesekindlusele ja see on justkui oma pea liiva alla
panemine. Kuritegudest on ainult mõrv ja Püha Vaimu eitamine eespool lubamatuid
seksuaalseid suhteid, mida me kutsume hooramiseks, kui sellega on seotud isik,
kes pole abielus, või suuremaks patuks abielurikkumiseks, kui isik on abielus.
Ma tean, et maa seadused ei suhtu nii tõsiselt voorusetusesse nagu Jumal ega
karista nii rangelt nagu Jumal, kuid see ei muuda selle jäledust. Jumala silmis
on meeste ja naiste jaoks vaid üks moraalne standard. Jumala silmis on
vooruslikkus alati ajatu.
Loomulik soov meeste ja naiste jaoks olla koos pärineb
Jumalalt. Selline läbikäimine on siiski määratletud seadustega. Kõik see, mis
on määratud abielu jaoks, on abielusidemete sõlmimise järel Jumala silmis õiged
ja sobilikud ning täidavad käsku paljuneda ja täita maa. Kuid samad asjad
abielust väljaspool on needus.
Ükski patt ei põhjusta rohkem Issanda Püha Vaimu kaotamist
inimeste hulgas kui seksuaalne lõtvus. See paneb inimesed komistama, needes
nende kasvu, hämardades nende vaimseid võimeid ja muutes nad patule vastuvõtlikuks.
Hiljuti kommenteeris noor mees, et kui ta lõpetaks raamatute lugemise, teleri vaatamise, filmide vaatamise, ajalehtede ja ajakirjade lugemise ja koolis käimise, siis oleks võimalus, et ta võiks elada puhast elu. See selgitab paljuski salakavala kurjuse ulatust, sest maailm suhtub patusse kergelt. Kurjuse jõud suurendavad inimeste iha ja ei ütle midagi traagiliste tagajärgede kohta. Paljudes filmides lastakse kangelasel kuritööga vabalt pääseda, seni kuni ta selle üle nalja viskab või selgitab, et ta ei saanud muud teha, või kui filmi lõpus näidatakse ühte väikest voorust, mis peaks katma kõige suurema patu. Paljud meie riigi tähtsamad ajakirjad lubavad endale vulgaarsust, kuid püüavad seda varjata, lisades ka teisi artikleid.
Nii segaseks on muutunud meie väärtused ja moraalinormid, et
mõned noored ei julge sigaretti puudutada, kuid lubavad seksuaalseid puudutusi.
Mõlemad on valed, kuid üks on väga palju tõsisem.
Vanemad peaks andma oma lastele kindlaid juhiseid
vooruslikkuse kohta juba varases eas, nii nende füüsilise kui ka vaimse kaitse
nimel. Aastaid tagasi luges president David O. McKay, Jumal õnnistagu teda,
kirja, mille oli kirjutanud proua Wesley oma kuulsale pojale Johnile. Soovitan
seda teile kui otsuste tegemise juhist, mis puutub vooruslikkust. „Kuidas
mõista kohut naudingu seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse üle? Kasutage seda
reeglit: märka, mis iganes nõrgendab sinu otsustusvõimet, kahjustab sinu
südametunnistuse tundlikkust, ei lase tunnetada Jumalat, võtab sinult
tänulikkuse vaimsete asjade eest, mis iganes suurendab keha võimu mõistuse üle
– see on sinu jaoks patt, ükskõik kui süütu see võib näida.”
Väldi ebamoraalsuse
lõkse
Ehk võin soovitada mõningaid samme, et vältida ebamoraalsuse
lõkse.
1)
Vältige hiliseid õhtutunde ja väsimust. Issand
käskis minna varakult voodisse (ÕL 88:124) ja selleks on head põhjused. Mõned
suurimad patud leiavad aset pärast südaööd, kui inimesed on väsinud. Juhid meie
kogudustes, vaiades, harukogudustes ja misjonitel ei tohiks inimesi üleval
hoida, eriti noori, isegi heade ürituste puhul.
2)
Kandke tagasihoidlikku riietust. Lühikesed
seelikud pole Issandale meelepärased, kuid tagasihoidlikkus on. Tüdrukud, ärge
olge oma allakäigu ahvatluseks, kuna kannate ebasobivaid ja liiga liibuvaid
riideid.
3)
Olgu teil head sõbrad või mitte ühtegi sõpra.
Olge ettevaatlikud sõprade valimisel. Kui teatud isikute juuresolekul tunnete
end tõstetuna kõrgemale, olete heas seltskonnas. Kuid kui teie sõbrad või
kaaslased innustavad vulgaarseid mõtteid, peaksite nende juurest lahkuma.
4)
Vältige seksuaalseid puudutusi, näiteks
kaelustamine ja kaelapiirkonna ja muude kehaosade seksuaalne puudutamine, sest
need asjad eelnevad täielikule vooruse kaotusele.
5)
Tehke sporti või trenni, mis oleks füüsiliselt
vabastav. Saage halvast heaga võitu. Te suudate ületada paljud halvad
kalduvused hea füüsilise ja tervisliku tegevuse kaudu. Terve vaim, mis on vaba
keha ja meelt uimastavatest mõjudest nagu alkohol ja tubakas, on paremas
vormis, et kurjast võitu saada.
6)
Mõelge puhtaid mõtteid. Need, kes mõtlevad
puhtaid mõtteid, ei tee räpaseid tegusid. Te pole Jumala ees vastutavad oma
üksnes tegude eest, vaid ka mõtete eest. Nii et elage nii, et te ei punastaks
häbi pärast, kui teie tegusid ja mõtteid peaks näidatama kirikus ekraanilt. Vana
ütlus on ikka veel tõsi – te külvate mõtteid ja lõikate tegusid, te külvate
tegusid ja lõikate harjumusi, te külvate harjumusi ja lõikate iseloomu ning
teie iseloom määrab ära teie igavese saatuse. „Sest ta on niisugune, kes
arvestab iseennast” (ingl k „As a man thinketh, so
is he”) (Õpetussõnad 23:7).
7)
Palvetage. Pole ühtegi ahvatlust, mis teie ette
pannakse, mida te ei suudaks kõrvale heita. Ärge laske endal sattuda olukorda,
kus on kerge kukkuda. Kuulake Vaimu õhutusi. Kui te olete parajasti seotud
tegevusega, kus te ei tunne, et te saaks palvetada ja Issanda õnnistust küsida
selle kohta, mida te teete, siis olete seotud vale tegevusega.
Jah – vältige hiliseid õhtutunde, riietuge tagasihoidlikult,
otsige häid sõpru, vältige seksuaalseid puudutusi, olge heas füüsilises vormis,
mõelge häid mõtteid, palvetage.
Õnnistagu Issand meid. Me oleme võtnud enda peale pühad
lepingud. Me peame olema ustavad. Me oleme maailmas, see on tõsi, kuid me ei
tohi osa võtta maailma halbadest asjadest. Olgem alati valvel, mis puutub maailma
prominentsete isikute meelitusi, valesid haridusideid ja seksuaalset
ebapuhtust. Palvetan selle eest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.
No comments:
Post a Comment