Kuigi külastasin oma sõpra Adannat üleeile on ikka tunne nagu see oleks olnud alles eile.
Sinnasõit oli päris pikk, vahepeal hakkas mul halb, aga õnneks elasin selle üle:) Adanna väike vend on nii armas, kuigi ta tiris mind juustest. Adanna tegi mulle ägeda soengu ja luurekat oli ka vahva mängida. Siis tegime veel tsirkust, mängisime lauamänge, tegelsime nukkudega, sõime. Muide toit oli väga hea! Mulle maitses eriti Adanna valmistatud salat, sest see tuletas mulle natuke meelde minu ema tehtud salatit. Sain proovida mängida täisviiuliga, see meeldis mulle väga. Varem ma ei teadnudki, et Adanna ja tema ema mängisid ka viiulit.
Bepa palus mainida, et talle meeldis ka külas väga-väga.
Kahju, et me üksteisest nii kaugel elame... Oleks tore, kui saaksime tihemini kokku.
